Puidugraanul ehk pellet on biokütus, mis on valmistatud kokku surutud orgaanilisest ainest või biomassist. Pelleteid saab teha ükskõik millisest viiest suurimast biomassi kategooriast: tööstusjäätmetest ja selle kaastoodetest, toidujääkidest, põllumajandussaaduste jääkidest, energiaks kasvatatavad taimedest ja toorpuidust.
Puidugraanulid on kõige enam levinud tüüpi pelletkütus ja on tihtilugu tehtud kokku surutud saepurust ja muudest puiduga seotud tööstuse (saekaatrid, mööbli- ja puidutoodete tööstus, ehitus) jääkidest. Teiste tööstusjäätmete hulka kuuluvad puuvilja kasvanduse jäätmed, palmituuma koored, kookospähkli koored ja puidu ladvad ning oksad, mis on eemaldatud laasimise käigus. Niinimetatud „mustad pelletid“ on tehtud biomassist, mis on viimistletud, et meenutaksid kivisütt ja olid arendatud välja kivisütt tarbivate elektrijaamade jaoks.
Kõige kõrgema kütteväärtusega pelletit toodetakse männi- ja kuusesaepuru või höövellaastu segust. Puidutööstuse jääkmaterjal esmalt purustatakse ühtlase suurusega osadeks ning seejärel pressitakse pelletiteks. Kuna Eestis töödeldakse just peamiselt männi- ja kuusepuitu, on ka Eestis toodetud pelletid hinnatud kõrge kütteväärtuse poolest, nt A-pelletil on see üle 4,9 kWh/kg. Kuusest tehtud pellet on heledam, männi kasutamisel on pellet tumedam, kuid männi kütteväärtus on kuuse omast kõrgem.