Müüritud kütteseadmete kasutusjuhend
Ahju, pliidi-soemüüri kuivatamine:
Proovikütmise võib teha kohe peale kütteseadme valmimist (vähese tulega), seejärel lasta kaks-kolm päeva (soovitavalt 10 päeva) niisama taheneda, hoides siibri ja õhu pealevooluavad avatud, sissekütmist alustades ära pane koldesse küttematerjali üle 20% tavakogusest, järk-järgult võib hakata suurendama koguseid, kuid kütteseadme välispind peale kütmist (sissekütmise ajal) ei tohiks ületada 50oC. Kuni kütteseadme kuivamiseni hoida siibri ja õhuavad ikka avatud. Küttematerjale ja nende koguseid jälgida kütteseadmega kaasas olevast dokumentatsioonist.
Küttematerjal peab olema kuiv (niiskuse % ei tohiks ületada 25%). Märg küte, olgu see puit või brikett, soodustab pigi teket ja selle põlemisel on temperatuur koldes madal. Põlemine on mittetäielik ja tekib palju veeauru.
Rääkides korstnast, lagundab veeaur telliskorstent. Puiduga kütmisel on küttekoldes keskmine temperatuur 700-800oC. Mida kõrgem temperatuur, seda täielikum põlemine. Kõrge põlemistemperatuuri saavutamiseks peab küttekolle piisavalt õhku saama. Restkolletega küttekolletel (pliitidel ja osadel ahjudel ning kaminatel) on selleks eraldi kolde all tõmbeuks, mis peab kütmise ajal avatud olema. Umbkoldega ahjud ja kaminad saavad õhku läbi koldeukse.
Liigne õhu pealevool on ka kahjulik, see ei võta põlemisest osa vaid läheb läbi ahjulõõristiku ja jahutab selle sisepinda.
Tänapäeva ehitistes tuleb jälgida, et eluruumides jätkuks kütteseadme jaoks hapniku. Kui ahju või pliiti õigesti kütta, võib kuni 30% kütust kokku hoida.
Siiber peab olema kütmise ajal täiesti lahti, selle võib sulgeda peale kütmist alles 10-15 minutit pärast ahjuukse täielikku sulgemist.
Umbkoldega ahju puiduga kütmine:
Kolde esiossa pannakse süütematerjal,(soovitan ka siin kasutada pealt süütamist) selle peale peenemad halud ja kõige peale jämedamad. Halu keskmine jämedus võiks olla 10-15cm, okaspuu halud võivad olla veidi jämedamad. Halud pannakse koldesuule võimalikult lähedale (6-7 cm uksest) ja tagumine osa tuleb jätta umbes kolmandiku võrra tühjaks. Kui süütematerjal on süttinud, pannakse tõmbeuks kinni, kuid välisuks jääb lahti ja umbes 10-20 minuti pärast, kui tuli juba intensiivselt põleb, lükatakse välimine uks koomale umbes 5-10 cm peale. Kütmise lõpupoole võib ahjuukse veelgi koomale panna.
Soometüüpi ahju(laskuvalõõriga) ühe küttekorra kohta kuni 10-12 kg halupuid, mitte rohkem.
Restkoldega ahju puiduga kütmisel pannakse peenemad puud resti peale, jämedamad puud ülespoole, puude süütamine toimub ülevalt poolt. Süütematerjali süttides suletakse koldeuks, kolle saab õhku läbi tuharuumi ja resti.
Müüritud kütteseadmete kütmise ajal ja peale ahju kütmise lõpetamist ei tohi müüritud kütteseadme välispind ületada 80*C. Müüritud kütteseadmes tuleb hoida võimalikult ühtlane temperatuur . Suured temperatuuri kõikumised kahjustavad ahju konstruktsiooni.
Pliidi-soemüüri kütmisel on see omapära, et suitsugaaside tee koldest korstnani on küllaltki pikk, samas aga kolde temperatuur madalam kui ahjul, seetõttu koguneb soemüüri lõõristikku rohkem tahma. Seega: iga kord enne kütmise alustamist tuleks teha tuharest puhtaks ja kütmise algul hoida ka otsesiibrit avatuna, et oleks võimalikult aktiivne põlemine.
Kütteperioodi algul tuleb hakata müüritud küttekoldeid taas sissekütma.
Ärge ladustage ja/või pange süttivmaterjale vastu kütteseadmeid.
Kolde ette maha pange mittesüttiv materjal. Kutsuge regulaarselt vähemalt kord aastas korstnapühkija. Tulekahju korral helistage numrbrile 112.
Korstnapühkija-meister/pottsepp Aivar Sekk, tel: 5029938