Kütteseadmed ei ole soodne investeering. Kui otsustate ehitada, siis valige selline seade, mis tagab soojust, on garantiiga ja kestab aastaid. Pärast töö teostamist nõudke pottseppadelt ja korstnapühkijatelt seadusega ettenähtud dokumente, et tagada töö õigsus ja seadmete ohutus.
Küteseadmete ohutu ja tõhus kasutamine eeldab kehtivate nõuete järgimist ning regulaarset hooldust. Siin on mõned olulised punktid, mida iga kütteseadme omanik peaks teadma:
1. Pottsepa kutsetunnistus ja kütteseadmete ehitamine
Alates 1. jaanuarist 2012 kehtib Eestis uus tuleohutuse seadus, mis sätestab, et tahkeküttel töötavaid kütteseadmeid (nt kaminad, pliidid, ahjud, katlad) ja korstnaid tohib ehitada või paigaldada ainult Kutsekoja poolt väljastatud pottsepa kutsetunnistusega isik. Ühepereelamutes, suvilates või väikeehitistes võib omatarbeks küttesüsteeme ehitada ka ilma kutsetunnistuseta isik, kuid see võib hiljem põhjustada probleeme kasutusloa taotlemisel. Pärast töö valmimist peab pottsepp väljastama kütteseadme passi, kasutusjuhendi, ohutusjuhendi ja muud asjakohased dokumendid. Kütteseadme passis tuleb märkida oluline teave seadme kohta, sealhulgas lubatud kütuse liik ja kogus ning salvestusaeg.
2. Kütteseadme välispinna temperatuur
Müüritud kütteseadme välispinna temperatuur ei tohi kütmise ajal ega pärast seda ületada 80°C. Selle nõude järgimine aitab vältida ülekütmist ja tagab seadme ohutu kasutamise.
3. Suitsulõõride kasutamine
Kütteseadme paigaldamisel ja projekteerimisel ei tohi suitsugaaside juhtimiseks kasutada ventilatsioonilõõri. Kasutada tohib ainult tehniliselt korras, terviklikku ja ohutut küttesüsteemi.
4. Küttesüsteemi puhastamine
Kui küttesüsteemi kasutamisel tekib tahma, tuleb seda puhastada vastavalt seadme dokumentatsioonis toodud juhistele. Kui puhastamissagedust ei ole määratud, tuleb küttesüsteeme puhastada vähemalt kord aastas, et ennetada tahmapõlengu ohtu.
5. Korstnapühkimise nõuded
Alates 1. septembrist 2010 reguleerib korstnapühkimisteenust siseministri määrus. Majandustegevusena võib korstnapühkimisteenust pakkuda ainult Kutsekoja poolt väljastatud korstnapÃmühkija kutsetunnistusega isik. Ühepereelamutes, suvilates ja väikeehitistes võib omatarbeks küttesüsteeme puhastada ka ilma kutsetunnistuseta isik, järgides seejuures kehtivaid puhastusnõudeid. Siiski peab ka eramutes ja suvemajades vähemalt kord viie aasta jooksul laskma kutselisel korstnapühkijal küttesüsteemid puhastada. Korstnapühkija koostab seejärel korstnapühkimise akti ning juhib tähelepanu avastatud puudustele.
Alates 1. märtsist 2021 peavad kõik korstnapühkijad koostatud aktid ning ettekirjutused kandma Päästeameti loodud Ohutusportaali. Peale seda kuupäeva väljastatud paberakt on kehtetu.
Enne seda kuupäeva tehtud remondi-, ehitus- ja hooldustoid ei pea portaali sisestama ning nende kohta väljastatud pabertõendid kehtivad määratud tähtajani.
Regulaarne korstnapühkija kutsumine aitab varakult avastada võimalikke probleeme ja vähendada hilisemaid remondikulusid.
Näide:
Kui pööningupinnal korsten pigitab, viitab see korstna vuukides olevatele pragudele. Sellisel juhul ei pruugi olla vajalik kogu korstna lammutamine ja uuesti ladumine, piisab korstna sisepinna tihendamisest, et probleem lahendada.
Kokkuvõte:
Kütteseadmete ohutu kasutamine nõuab tähelepanu ja hoolt. Järgides kehtivaid nõudeid ning tehes regulaarselt koostööd kutseliste pottseppade ja korstnapühkijatega, tagate oma kodu turvalisuse ja seadmete pikaealisuse.
Kasutage küttesüsteemide ehitusel ja hooldusel kutseliste pottseppade ja korstnapühkijate abi.
Korstnapühkija Aivar Sekk
Pottsepp/korstnapühkija-meister (kutsetunnistused 119304 / 119679)
+372 502 9938
asekk01@gmail.com
Loe lähemalt